KARJÄÄRI 1

KARJÄÄRI

Rahvusvaheline tööpäev, tuntud ka kui rahvusvaheline töötajate päev, on pidulik sündmus, mida tähistatakse 1. mail suures osas maailmas, välja arvatud mõned riigid Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas tähistatakse tööpäeva septembri esimesel esmaspäeval ja seda tuntakse tööpäevana . 1. mail toimub festival Töölisliikumise ja inimväärse töö õiguse taotlemise mälestamiseks.

Töövarjupäeva tähistamise päritolu

19. sajandil algas tööliste võitlus paremate töötingimuste nimel. Tööaeg oli 12 tundi ja seda korrigeerisid nii mehed, naised, lapsed kui ka vanurid. Tehased ei hoolinud oma töötajate heaolust ega pööranud tähelepanu nende vajadustele. Tööstusrevolutsiooni ajad olid mööda saamas ja suurtele ettevõtetele tuli suur buum, kuid seda preemiat ei makstud töötajatele, kes rahulolematud asusid organiseerima eesmärgiga nõuda paremaid tingimusi. Nii tekkisid maailma esimesed töölisliikumised. Ameerika Ühendriikides prognoositi Chicago linna 19. sajandi lõpul üheks peamiseks läänemaailma tööstuspealinnaks, ja just seal toimus 1886. aastal esimene streik, mida juhtis ametiühingutegelaste rühm. Streigi põhieesmärk oli tööandjate poolt vastuvõtmine ja heakskiitmine nõuete loeteluga, millega nõuti muu hulgas tööpäeva lühendamist 8 tunnini, paremat tasu ja tööks sobivate elementide tagamist. Kohale kutsuti ligi 50 000 töötajat, seega ennustati streigikutse õnnestumist. Vastus ei lasknud end kaua oodata, kuigi kahjuks polnud see selline, mida ametiühinguorganisatsioon ootas. Tehaseomanikud andsid kohaliku politsei toetusel korralduse meeleavaldus maha suruda ja ametiühinguliidrid vangistada, kes hiljem mõisteti kohut ja mõisteti surma. Neid tuntakse kui Streigi põhieesmärk oli tööandjate poolt vastuvõtmine ja heakskiitmine nõuete loeteluga, millega nõuti muu hulgas tööpäeva lühendamist 8 tunnini, paremat tasu ja tööks sobivate elementide tagamist. Kohale kutsuti ligi 50 000 töötajat, seega ennustati streigikutse õnnestumist. Vastus ei lasknud end kaua oodata, kuigi kahjuks polnud see selline, mida ametiühinguorganisatsioon ootas. Tehaseomanikud andsid kohaliku politsei toetusel korralduse meeleavaldus maha suruda ja ametiühinguliidrid vangistada, kes hiljem mõisteti kohut ja mõisteti surma. Neid tuntakse kui Streigi põhieesmärk oli tööandjate poolt vastuvõtmine ja heakskiitmine nõuete loeteluga, millega nõuti muu hulgas tööpäeva lühendamist 8 tunnini, paremat tasu ja tööks sobivate elementide tagamist. Kohale kutsuti ligi 50 000 töötajat, seega ennustati streigikutse õnnestumist. Vastus ei lasknud end kaua oodata, kuigi kahjuks polnud see selline, mida ametiühinguorganisatsioon ootas. Tehaseomanikud andsid kohaliku politsei toetusel korralduse meeleavaldus maha suruda ja ametiühinguliidrid vangistada, kes hiljem mõisteti kohut ja mõisteti surma. Neid tuntakse kui paremat tasu ja muuhulgas tööks sobivate elementide tagamist. Kohale kutsuti ligi 50 000 töötajat, seega ennustati streigikutse õnnestumist. Vastus ei lasknud end kaua oodata, kuigi kahjuks polnud see selline, mida ametiühinguorganisatsioon ootas. Tehaseomanikud andsid kohaliku politsei toetusel korralduse meeleavaldus maha suruda ja ametiühinguliidrid vangistada, kes hiljem mõisteti kohut ja mõisteti surma. Neid tuntakse kui paremat tasu ja muuhulgas tööks sobivate elementide tagamist. Kohale kutsuti ligi 50 000 töötajat, seega ennustati streigikutse õnnestumist. Vastus ei lasknud end kaua oodata, kuigi kahjuks polnud see selline, mida ametiühinguorganisatsioon ootas. Tehaseomanikud andsid kohaliku politsei toetusel korralduse meeleavaldus maha suruda ja ametiühinguliidrid vangistada, kes hiljem mõisteti kohut ja mõisteti surma. Neid tuntakse kui Nad andsid korralduse meeleavaldus maha suruda ja ametiühinguliidrid vangistada, kes hiljem mõisteti kohut ja mõisteti surma. Neid tuntakse kui Nad andsid korralduse meeleavaldus maha suruda ja ametiühinguliidrid vangistada, kes hiljem mõisteti kohut ja mõisteti surma. Neid tuntakse kuiChicago märtrid.

Aastaid hiljem peeti Pariisis Chicago linnas toimunud sündmuste auks Teise Sotsialistliku Internatsionaali esimene kongress. Sündmus leidis aset 1. mail 1889 ja see kuupäev määrati rahvusvaheliseks töölispäevaks.

töötajate saavutusi

Lisaks 19. sajandi lõpus Chicagos korraldatud streigile on töölisliikumisel aja jooksul peetud lugematul hulgal võitlusi. Sellega on saavutatud töötingimuste oluline paranemine. Kuigi tänapäeval jätkub inimväärse töö tagamise tegevuste otsimine, on saavutatud oluline tulemus, näiteks:

Mõned rahvusvahelise tööpäeva eripärad

Riikides, kus seda sündmust mälestatakse, korraldatakse igal esimesel mail suuremates linnades marsse, et meenutada tööliste võitlust ja nõuda paremaid töötingimusi.

Kuigi selle pidustuse algus toimub Ameerika Ühendriikides Chicago linnas, ei tervita see riik esimese mai tähistamist. Põhjus, initsiatiiv selle kuupäeva kehtestamiseks, oli Töölisliikumine , mida nad peavad sotsialistide hõnguga.

Portugalis esimest maid ametlikult ei tähistata. Seda seetõttu, et pärast 25. aprillil 1974 puhkenud nelgirevolutsiooni , mis oli Portugali töölisklassi liikumine, meenutatakse seda teist kuupäeva suurema jõuga.

Katoliku kirik ühines selle pidustusega, kuulutades 1. mail San José Obrero pühitsemisel onomastika.

1919. aastal loodi Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) kui tööjõudu reguleeriv maailmaorgan

Días Festivos en el Mundo